Olen sündinud ja koolis käinud Tallinnas.
Lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse – ja suhtekorralduse eriala. Minu unistuste töökoht 25 aastat tagasi oli pank, seal töötamine võrdus minu jaoks edukuse ja teadmiste rakendamise tippsaavutusega ja sinna ma tööle lõpuks sain 🙂

Unistuste täitumisel juhtub aga see, et siis on vaja uusi unistusi, mille poole teele asuda.
2005. aastal sattus minu kätte Gunnar Aarma raamat „Saada õnnelikuks“, see rääkis õigest mõtlemisest, hingamisest, toitumisest, liikumisest –  ja mina tahtsin ka. Karjäär pangas ei olnudki enam nii ahvatlev.
2007. aastal kohtusin oma Õpetajaga ja sellest ajast alates olen tegelenud vaimsete praktikatega – püüan õigesti hingata, mõtelda, liikuda jne.

Massaaži õppima asusin 16 aastat tagasi ning siis ei arvanud ma, et sellest minu amet saab.
Soov oli õppida vaid oma pereliikmeid aitama, kuid saatusel olid teised plaanid. Jutt minu uutest oskustest läks kulutulena laiali ja olin praktiliselt sunnitud leidma endale ruumid, et abivajajaid vastu võtta. 
Massaaži põhitõed omandasin M.I. Massaažikoolis, hiljem olen ennast täiendanud erinevate praktiseerivate massööride käe all. Lisaks olen õppinud manuaalteraapiat ja bioenergeetilist ravi.

Minu uus amet võimaldas mul täide viia ka minu järjekordse suure unistuse – kolida maale elama.
Esimesed kliendid olid Käsmust, leidsin kiiresti ka ruumid ja endisele tööandjale viisin töölt lahkumise avalduse.
Peale massaažikooli lõpetamist viis elu mind edasi tegelema bioenergeetikaga. Kõigepealt iseenda arendamise ja tasakaalustamise rada pidi teiste aitamiseni,  ning alates 2007. aastast ongi mu elu olnud üks suur õppimine ja enesetäiendamine. 
Üks kõige olulisemaid põhjusi, miks olen jäänud massööriameti juurde on see, et  näen, milline muutus toimub inimeses seansi vältel. Uksest sisse tulles on kliendi jutt kiire ja valju, ümbritseva maailma kiirustamine on ta endaga kaasa haaranud ja kui ta siis laualt tõuseb, on ta maha rahunenud vaikse, õndsa ilmega, talle oleks justkui tiivad selga kasvanud.
Muutus toimub meeleolus ja kehas. Inimene lõdvestub, koorub välja nö inimese parem mina  – pingevaba,  avatud.
Pole paremat tööd kui inimestele tiibade selga kasvatamine. 
​
Kohtumisteni metsas või massaažilaual,
Mari-Liis